Mis juhtimises moodi tuleb?
Juhi uus kuub: tegumoe, suuruse ja kanga mustri (k)annavad juhid.
Täna on igal meist töölaual seniolematu väljakutse: tervise nimel äris kohanemine. Tasandeid valimata: maailma tervisest oma sisemise vaimse tasakaaluni .. On tagumine aeg mõtestada oma autentne kogemuste pagas ning taiplikult panustada! Mis juhtimisstiil juhi eneseväljenduses “moodi tuleb”? Midagi ajaloost või midagi, millega aja lugu loome?
1990+
Avaliku esinemise võidukäik ehk presentatsioonitehnikate kiirõpe. Juhid kasvasid vaimustunult powerpoindis slaide vorpides, esineja keeras selja auditooriumile ja luges oma loodu seinalt maha. Kirja sai niipalju kui slaidile mahtus ja excelist kopeeritud tabelid muutusid peaaegu nagu tapeediks.. Pooleteisttunniseid esitlusi per persoon ei peetud paljuks. Tuginedes 1960-ndatel käivitunud avatud süsteemide koolkonnale juhtimisstiilides, võis iga esineja pakkuda oma plaan b. Organisatsioon oli alati suuremas tähenduse väljas kui liidetavate summa. Vaikselt hakkas mõranema usk slaididel olevatesse ja avanes uks väärtuste kaudu juhtimise maailma. Moodi tulid lood.
2000+
Avatud süsteemide koolkonna edasiarendatud variandiks sai juhuslikkuse koolkond. Konverentsid võtsid hoo üles. Igaüks tahtis lavalt oma lugu rääkida. Kõnelejatel olid slaidinipid, millega tähelepanu hoida. Kellel joonistused mis naerutasid, kellel hääled, fotod mis kõnetasid. Meelelise turunduse võtteid kaasates. Ikka ilmestades ja ümber jutustades. Lugusid muudkui kogunes ja kogunes… Andeks anti lõputu hulk parasiitsõnu ja venitatud vokaalid, Kohmakad põimlaused ja vähene ettevalmistus. Kiiret kasvu tuli õigustada.. Juhtimisstiilina polnud eelistust ühelegi kindlale ja kõige optimaalsemale lahendusele töö efektiivseks korraldamiseks. Tõdeti, et reaalses elus pole olemas ühtegi sellist situatsiooni, mis läheks sajaprotsendiliselt kokku erinevates teooriates käsitletud situatsioonidega. Mustrite autentsus ehk “edu” oli sõltuvuses ülesannete iseloomust, mis omakorda sõltus sise- ja väliskeskkonnast ning mõjutajatest. Juhtidest. Kriisi märgates veendi üksteist: küllap läheb varsti üle..
Lühidalt kokku võttes – juhtimisstiil seati sõltuvusse konkreetsest situatsioonist ja sõnu jätkus. Juhuslikkus juhtimisotsustes võimestas kogemuse jõu. Käitumisteadlaste võidukäik, nägemaks isiku vaikteadmiste ja intuitsiooni mõju “kallutatud” majandusotsuste tegemisel, dikteeris moodi.
2020+
Millise mustriga jätkata? Miks kaudtöö põhiväärtus on usaldus ja kuidas teadlikult kohaneda? Kuidas uues rütmis juba õppida?
Pakun välja neli tegumoodi:
- Autentne taipamine
- Videoajastu juhtimisstiil
- Aeg ja osapoolte mõju
- Tandemjuhtimine
1. Autentse kogemuse pagas keeb üle.
Autentne /täiesti usaldatav, algallikal tuginev (EKI)/
kogemus /personaalne kogetud moment, mis talletub mällu, pakkudes ,mõtlemisekiirteel kordumist eeldava lahenduse./
Saabunud kümnendi juhtimisstiili on mõjutatud põlvkondade erinevusest. Universaalsus taandub, eriolukordade lahendamine kogub hoogu. On neid, kes kohe asuvad rääkima 2008 kriisi õppetundidest ja neid, kes tõdevad tänutunnet unikaalsest uuest olukorrast, tõtates äppi luues appi. Ja neidki, kes targutades näppu vibutama asuvad stiilis mis ma teile rääkisin…. Juhtimisotsustest taandumine on Eesti juhtidele omane. Tartu Ülikooli majandus-ja psühholoogiateaduskonnaga koostöös Eesti tipp-ja vahejuhtide intuitiivsust otsustamisel uurides (n.= 354) selgus, et 34% juhtides kasutavad vältivat juhtimistiili otsustamisel.
Leian, et hetkel majanduses juhtuv kogemus ei jäta enam juhtidele aega kronoloogilisi me-ka-siin- stiilis-lugusid ümber jutustada. Keskenduda tuleb lühema ja selgema esitluse formaadile. Digisotsiaalsuse ajajärk on igapäevase kiirkontakti ja isiklike eesmärkide tagasikuulamise aeg.
Põhjusi mitu: kiire pealkirjade ajastu ning sotsiaalmeedia välkkiirus ei jäta pikkadele sissejuhatustele ruumi. Kohanemine ja distantsilt parima kohandamine on iga töötaka põhised väljakutsed. Õnneks: eeskujusid jagub. Maailma mõju tänu grlobaliseerumisele on juhtide konkurentsivälja toonud kõigi kontinentide juhtimiskeele, jätmata kinniseid, ühemustrilisi mänguplatse.
Mis aitab? Aita taibata kuulajal!
Esimese 3-30 sekundi jooksul teemafookuse välja ütlemine (moments of truth), oluliselt toetab fookust küsimus: mis me tänase videokõne ajal ära peame otsustama? Küsi seda enne koosolekul kirjalikult, nii hoiad kokku “videokuulajate aega”!
Valmista ette täpse tähendusega lood, millle on küljes “sild” peateemasse ja näita laiem kontekst oma mõtte esitamisele läbi värske vaatenurga. Ei tasu kõike ise ette ära rääkida, jäta kuulajale ruumi taibata! nt: mis meil rääkimata on, mida me ei näe, kus on teise osapoole vaates ama ülesanxde fookus jms.
Juhtimisotsuste vaates on abiks arusaamine otsustamise hierarhiast: Teadmine: faktid ja informatsioon läbivad taipamise ja mõistmise vaheetapi enne kui jõuavad strateegiliste ostusteni. Ingliskeelne kontrolltermin: before decision making understanding & wisdom). Mis paratamatult seab juhtidele väljakutse: kuidas kombineerida pehmeid ja tugevaid juhtimivõtteid, empaatiat ja eranditeta eestvedamist. Kasuta meelelise turunduse võtteid, muusikat, lõhnu, toiduretsepte, lastega mängu nippe ja kokkuleppeid töövaba aja osas.
2. Määratle ühine inforuum
Pole parata, kui tänane otsus homme ei loe. Videoajastu juhtimisstiili, 5 nõuannet:
Tee spikker oma mõtetest, stsenaariumitest, sketsi, visualiseeri, too sisse käeline
tegevus! Harwardi Ülikooli psühholoogiaprofessor Susan David kirjeldab emotsionaalset vaprust, põhjendades mõtete korrastumist ning võimekust just “kehast mõtte välja kirjutamisena”. Nii korrastub seoste loomine ja visualiseeritud sõnad toetavad mustrite tekkimist ning mõtte mõjusust (autentsuse pagas). Tema TED esitlus https://www.ted.com/talks/ susan_david_the_gift_and_power_of_emotional_courage ja prof. Mare Porgi eestikeelne podcast samast raamatust on leitav Äripäeva podcasti keskkonnas.
Kehakeele mõju kommunikatsioonis ei ole kusagile kadunud. Seega pane end valmis kiirete videoülesastumiste lainele. Kaasa turundustiim ja sündmusi lavastava agentuuri jõud ning hoia video abil organisatsiooni üleseid sõnavõtte, ka hiljem siseveebis /rahvusvahelisena taasvaadatavana. (Õnneks) piirab videoajastu lugude rääkimist. Põhjusega. Aja kasutamise ajastu muutub, kuna ümberjutustseks ei ole enam aega. Soovitan video koosolekul olijate lagi on 6-8, suurema grupi korral tee minigrupid ette ja grupijuhid kannavad tulemi ette… Markmete kultuur saab oluliseks, nii saab kiiremini arvamused lauda… Märka oma esitlustes millal kindel kõneviis ja millal tinglik kõneviis, millal unistamine ja millal julgus öelda: ma ei tea..
Videoesitluste puhul võta kõnelemise tempo aeglasemaks, kuula et sõnalõpud oleks välja hääldatud ning kasuta paaris(tandem) ettekandeid. Paaris ettekanne/sõnavõtt lisab usaldust ja kostab loomulikumana misvaid tasandi kommunikatsioonis. Senise kogemuse põhjal kinnitan: eriti hästi töötavad mees/naine tandemid sõnumi edastamisel.
3. Aeg ja osapoolte mõju.
Kokkulepete ajastu murrab truudust. Pikalt kaalutletud plaanid hajuvad, ideede ja ajurünnakute mõiste muutub. Kahepäevased väljasõidu koolitused samuti.
Selle kümnendi juhtimiskeskkonnas saab organisatsiooni traditsioonilisest struktuurist olulisemaks võimekuste tasand – efektiivsus, info kogumine, analüüs, kiirus, jätkusuutlikkus, mõju… Ja edu tõmbab neid juhte, kes väljakutsed võimekustena eksponentsiaalse kasvu poole teele saadavad. Kasvõi käsuliinis. Takerdumata sõnapilve ning kinnitades veenvust kehakeeles: talitsedes rahutust kehas läbi teadliku hingamise, hoides pilkkontakti vibamata ebaledes, pakkudes kätes kandvat sõnumiliini ning osates kuulajale pause anda.
Rahutu aeg majanduses toob esile otsustaja psühholoogilise võimekuse. Amy Edmondson, psühholoogiaprofessor Harwardist, tõi oma raamatus: Teekond hirmuvaba organisatsioonini, kõnepruuki terminid: psühholoogiline turvalisus, otsuste ohutus. Lahti seletatuna, kuidas on organisatsioonis norm avaldada arvamust pingul lühiajaliste suhete korral, sõltumata hierarhiaskaalast; millal julgetakse kaotuse vastumeelsusest läbi tulla ja lõpetada “suletud kõrvadega” ootusprojektid ja kuidas hallatakse nähvatate ja nähtamatute seoste rägastikku?
Mõtestamaks oma organisatsiooni mustreid tee test: lisa ühele teljele aeg ja teisele osapoolte mõju. Loo neli kvadraati ja sõnasta: millised otsused, teemad ja info liigub kvadraadis: vähe aega ja vähe mõju? Ning millised otsused kvadraadis: palju aega ning vähe mõju? Täida kõik kvadraadid oma organisatsiooni kohase sisendiga. Mida märkad? Võib, et palju aega, vähe mõju on nii mõnigi kaotuse vastumeelsusest kantud projekt ootel või et palju aega ja palju mõju kvadraati pole ammu midagi lisatud? Kuigi just pikka plaani sektorist vähe aega/kõrge mõju juhtides saab muutuste kurvudest kiiremini gaasi vajutades minema. Märksõnaks kahtlemise kasulikkus!
Näited tema raamatust viitavad väljakutsele: kuidas esineda kuulates ja mustrit murdes? Vastus, seda üksi ei lahenda.
4. Tandemjuhtimine= teadlik partnerlus
Uut moodi sotsiaalsuses otsides, väidan: ettevõtted saavad kasutada senisest oskuslikumalt sisemist juhtimispotentsiaali (digi)sotsiaalse meisterlikkuse huvides. Põhjendan: iga esinemine/eneseväljendus õnnestub piisavalt hea ettevalmistuse korral. Uue majandustsükli ette valmistus võiks alata oma meeskonnas tandemjuhtimise tähe all! See tähendaks ettevõtte siseste juhtide vahelise kokkuleppe alusel jagatud sotsiaalset partnerlust, mis oleks kombinatsiooni coachingust, mentorlusest ja “saatana advokaadist”. Otsekui teineteise komplementeerimine. (complementing)
Tandemsuhe võimestaks omavaheliste arutelude ajal kuulma end kõrvalt, enne kui juhime juhina jutu avatud auditooriumi ette. Tandemjuhtimine aitab kõhklusi ja ebakndlust hoida turvalises vestluses, juhtides töölauale süsteemse coahingu vaate. (allikas: P. Hawkins) Tee proovi!
Majanduse võnke mõjudest pole kaitstud ükski eelpool mainitud juhtimisstiili kandja. Sotsiaalse meisterlikkuse tegumood peegeldub tagatoas tandemina tarkuse tekitamises enne kui mõjus videohõik maailma vallutab.
Uut moodi kuub ei toeta kiirmoodi.
Margit Raid