Õpetav juhtimine

Kes meist poleks viimasel aastal õppinud, õpetanud, e-õppes osalenud.  Tulevikutöötaja kõige väärtuslikum oskus on õppimise oskus.

Anrdagoogikas on tähtsal kohal protsess:

Enesehindamine Eneseanalüüs Eneserefleksioon Peegeldamine Dialoog Mudeldamine

Õppijal on all kas kogemus, kas tahe või vajadus. 

 

Andragoogika on osa kasvatusteadustest: segu teadusest ja kunstist 

Anēr – mees, inimene; agōgē –kasvatamine, juhtimine (Kreeka k)- otsetõlge noormeeste kasvatamine.  

Andragoogikal on rõhk õppimisel, pedagoogika õpetamisel ja teadmiste ülekandmisel. 

… mis seab kohe küsimuse, kuidas organisatsioonis teda :

õpetatakse?

Juhitakse?

kaasatakse?

Tähtis on õppijate eesmärgid, õpitav valdkond, keskkond, õpetaja kvalifikatsioon jm kriteeriumid, mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus.

 

Õppimine on (G. Arro, M. Kaasik):

Osa sotsiaalteadustest, psühholoogiast, käitumisteadusest

Protsess, kuidas inimene tahab vastu võtta muudatuste elluviimise tarvis misvaid uut teavet/infot/oskusi vms. 

Õppimine on uskumatult keeruline – väga paljusid aspekte peaks korraga arvesse võtma, et toetada püsivat, end pingutama suunavat, raskusi, vigu ja väljakutseid väärtustavat ja uudishimulikku õppijat 

Lühiajalist väliselt oodatavat käitumist saame õppijates genereerida küll – sund, surve, hinne, tasu, auhind – kõik töötavad lühiajaliselt, ent pikaajaliselt…

 

Õppimine läbi ajaloo:

Antiikajast: arengut suunab aktiivne sekkumine

Hiinlased ja heebrealased: lugu ehk case (ühine analüüs)

Sokrates: dialoog; roomlased: vaidlus

Komensky, 17 saj: kõik need, kes on inimesena ilma sündinud, nii noored kui vanad, kogu inimrass, on arenguvõimeline ja võib omandada haridust. Elu ei saagi kulgeda ilma pideva õppimiseta

Kapp, Aleksander, 1833: kasutusele AG, kirjeldamaks Platoni haridusteooriat

Diesferweg: väljaspool kooli toimuv õppetegevus “sotsiaalpedagoogikaks” (Jaapanis ja Hiinas – “sotsiaalharidus”)

Gruntvig, 19. saj keskel: Põhjamaade Rahvaülikool

20. saj algus: täiskasvanuõpe allub teistele reeglitele

1926. a. Täiskasvanute õpetamise aabits (The Meaning of Adult Education. (Eduard Lindeman)

 

Malcolm S. Knowles; teooria ja kaasaja koolkonna rajaja: 1977.

THE SIX PRINCIPLES OF ANDRAGOGY BY KNOWLES

Need to Know. To adults, it is crucial to know why it is necessary for him to learn some…

Experience. …

Self-concept. …

Readiness. …

Problem Orientation. …

Intrinsic Motivation (loomuomane st. Väärtused ja hoiakud arengu suunas)

Täiskasvanu õppimise printsiibid: (M.Knowles)

on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad

toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi

on eesmärkidele orienteeritud

on orienteeritud korrektsusele

on praktilised

tahavad, et neid tunnustatakse

muutub ja areneb siis kui on piisavalt ebamugav ja õpib peamiselt läbi 

iseenda, aja raiskamine ei sobi

Malcoln Knowles 1990: täiskasvanuharidus annab valmisoleku.

Lähtub vajadusest

Tahab teada, miks

MItteformaalne

Koostööd soodustav, avatud ja toetav

Allikas õppimisele läbi juhtumi

Keskkonna mõjust kantud

 

Õppimine töökohal: 70 töökohal, 20 sotsiaalselt, 10 formaalselt (Morgan McCall, Michael M. Lombardo and Robert A. Eichinger,1980)

 

Andragoogika aruteludes: 

Kliiniline psühholoogia ja psühhiaatrid– täiskasvanud inimest ei saa õpetada otse, teda saab vaid toetada ja õppimist suunata.

Arengupsühholoogid – täiskasvanueas mitu erinevat arenguetappi, üleminek ühelt etapilt teisele on õpimotivatsiooni käivitajaks. Kirjelda oma sihtrühma ja läbi selle mõtle, mida muuta või fokuseerida

Sotsiaalpsühholoogid  -vahetu keskkonna mõju õppimisvalmidusele. Kas keskkonna muutmisega saab õpiprotsessi teadlikult suunata (värvid, lähedus, stress, sotsiaalsed normid ja rollid, väärtused, elustiil, loovus)?

Sotsioloogid – jõud, mis soodustavad või takistavad õppimist, kultuurikonteksti mõju õppeprotsessile ( kuidas kursustele vastuvõtt, registreerimine, rahalised probleemid, tunnustamine mõjutavad õppimist)

Filosoofid – mis on täiskasvanuõppe eesmärk, milline on suhe õpetatava sisu ja meetodite vahel, kas õppekava peab lähtuma ühiskonna vajadustest või indiviidi huvidest. 

Põhimeetodiks on kogemuste analüüs.

Täiskasvanute õpet tuleb käsitleda konkreetse olukorra kaudu. 

Õppekava vastavalt õppija vajadustele ja huvidele. Iga täiskasvanud õppija on unikaalne.

Kasutada sellist õpetamise tehnikat, mis sobib nii kolledži lõpetanud inimesele kui ka kirjaoskamatule töölisele.

Alustatakse sellest olukorrast, milles ollakse. 

Õppija kogemus loeb sama palju kui õpetaja teadmised

Pakub erinevaid õppevorme – ja stiile.

Protsess võrreldav misvaid protsessi olemusega. 

Vajalikud eeldused, et täiskasvanu hakkaks õppima (Bennet): 

INFO VASTUVÕTMINE

Tähelepanu

Motivatsioon 

Mõistmine

UUE LOOMINE (Seosed, tähendus, praktiseerimine)

KORDAMINE

Mäng käib teadmiste kättesaamise peale.